Teie ostukorv on tühi.
Pudelkõrvits "Serpente di Sicilia" (igavene kurk, kalebass)
Pudelkõrvits harilik (Kalebass, Igavene kurk) - Lagenaria siceraria.
Üheaastane taim kõrvitsaliste perekonnast. Kasvatatakse avamaal, vili valge, heleroheline, rohelisekirju jne. Vilja kuju pudeljas, pirnjas, silinderjas, ümmargune jne.
Lagenaaria silindrilised viljad on väga pikad - 1,5-2 m, kaal 3-7 kg. Toiduks tarvitatakse noori vilju pikkusega 40-50 cm.
Toidu valmistamiseks ei pea võtma tervet vilja, võib lõigata kasvavast viljast tüki ja oh imet, ülejäänud vili kasvab edasi ja lõikepind kattub.
Erineva kujuga lagenaaria vilju kasutatakse dekoratiivsel eesmärgil. Seemned idanevad temperatuuril +25+30°C.
Üheaastane taim kõrvitsaliste perekonnast. Kasvatatakse avamaal, vili valge, heleroheline, rohelisekirju jne. Vilja kuju pudeljas, pirnjas, silinderjas, ümmargune jne.
Lagenaaria silindrilised viljad on väga pikad - 1,5-2 m, kaal 3-7 kg. Toiduks tarvitatakse noori vilju pikkusega 40-50 cm.
Toidu valmistamiseks ei pea võtma tervet vilja, võib lõigata kasvavast viljast tüki ja oh imet, ülejäänud vili kasvab edasi ja lõikepind kattub.
Erineva kujuga lagenaaria vilju kasutatakse dekoratiivsel eesmärgil. Seemned idanevad temperatuuril +25+30°C.
Milles seisnevad tema meeldivad omadused?
Eelkõige tema vähenõudlikkuses. Ta sobib hästi teiste taimede ja puudega. Istutades teda õunapuu alla, tõuseb ta selle latva. Istutades tara äärde,
põimib ta selle oma rohelusega läbi ja rõõmustab meid kahvatukreemide õitega, mis on kaunid kui naeratus. Tavaliselt puhkevad õied vastu õhtut ja närbuvad hommikuks.
Toas paiknedes jõuab ta lühikese ajaga aknast kõrgemale ja katab selle poolläbilaskva kardinaga. Tema peamine iseärasus seisneb tema väsimatus produktiivsuses.
India kurgi viljad on suurepärase maitsega ja kõrgete dieetiliste omadustega. Kui viljad on veel väiksed (25-30 cm pikad),
siis kasutatakse neid toiduks nagu tavalist kurki ja maitselt ei jää need sellest maha. Ülekasvanud viljadest, mis on kuni 2 m pikad ja kaaluvad 7-10 kg, tehakse erinevaid toite.
Võttes koore maha, saab teha äädikaga salatit. Teda praetakse õlis nagu kabatšokki. Selleks sobib paremini oliivõli.
Temast saab ka suurepärast ikrat, kastmeid, isegi put ru piimaga keetes. Vili kasvab erakordselt kiiresti: 8-10 cm päevas. Soodsates tingimustes kasvab hilise sügiseni, kuni külmadeni.
Nagu ikka lõunamaalane, armastab ta päikest ja sooja, muld peab olema kobe ja hästi väetatud. Sõltuvalt kasvukohast sobib tema viljelemiseks erinev tehnoloogia.
Toas kasvatavad teda eelkõige linnainimesed, kel pole maalappi. Teda saab kasvatada haiglate ja koolide avarates koridorides, hallides.
Mis selleks vaja on?
Eelkõige vähemalt 10 -15 liitrine vastav puidust nõu või kast. Selle põhjas peab olema ava liigse vee äravooluks.
Kast täidetakse mullaga, mis segatakse 2 osast viljakast aiamullast ja 1 osast kõdusõnnikust (sobib ka lavamuld). Sellele lisatakse 1-2 kl puusütt ja 4-5 spl peenestatud kriiti.
See kõik segatakse korralikult segi. Kastile pannakse vee nõrgumiseks alus. Taim pannakse kõige valgemasse kohta.
Kuna ta kasvab hästi nii laiusse kui kõrgusse, tuleb kasvu piirata: vajalikul ajal eemaldatakse peavõrse ja külgvõrsete ladvad.
Vertikaalasendis hoitakse teda nööride abiga, nende külge kinnitub juba taim ise oma väätidega.
Eng.: Calabash, Long Melon. Suom.: Pullokurpitsa. Sven.: Ätlig Kalebass. Bot. syn.: Cucumis bicirrha Forster ex Guillemin, Cucumis lagenarius Dumort., nom. nud., Cucumis mairei H.Lev., Cucurbita lagenaria L., Cucurbita leucantha Duchesne, Cucurbita longa hort., Cucurbita siceraria Molina, Lagenaria lagenaria (L.) Cockerell, nom. inval., Lagenaria leucantha Rusby, Lagenaria vulgaris Ser.
* Pudelkõrvits.
Originaalne eksootiline taim kõrvitsaliste perekonnast. Pärit Indiast (nimetus ka - india kurk) ja Aafrikast.
Tugeva juurestikuga. Lehed pehmete okastega, ilusad suured, valged, pokaalikujulised õied.
Viljad erineva kujuga, vilja pind sile, tihedalt kaetud pehmete okastega mis mõne aja pärast kaovad. Küpsemisel viljaliha õrn, koor õhuke kuldse värvusega.
Täisküpsemisel kuivab vilja sisu ära, koor muutub kõvaks. Sordi originaalsus on selles, et tal on väga suur vili, mis võib pikkuses ulatuda 2-3 m.
See lagenaaria tüüp omab unikaalseid regenereerimisomadusi, kui kasvu käigus lõigata noore vilja tükk, siis vili jätkab kasvamist.
Tänu sellele on silinderjas lagenaaria saanud endale nime – “igavene kurk”. Seemmned istikute saamiseks külvatakse aprilli lõpus siseruumis potti või kasti.
Seemnete kest on väga tugev, seepärast seemnete ots (vatupidine iduga otsale) lõigatakse ettevaatlikult žiletiga ära või enne külvamist 2 päeva leotatakse seemneid +25-kraadises vees.
Soodsates tingimustes (temperatuur mitte madalam kui +20 kraadi) ilmuvad tõusmed 14. ööpäeval. Istutamiseks on istikud valmis 30-35 päeva vanuselt.
Taimed istutatakse kasvuhoonesse või peenrale öökülmaohu möödudes. Hooldus sama mis kõrvitsa puhul. Vilja suurust reguleeritakse sigimike hulgaga ja külgmiste võrsete kärpimisega.
Noortest viljadest tehakse salateid, praetakse, hautatakse, kuivatatakse peenikeste ribadena. Täiskasvanud viljadest saab valmistada väga vastupidavaid nõusid.
Taim kuulub kõrvitsaliste sugukonda ja meenutab kurki, aga värvuselt kabatsokki. Vilju tarvitatakse pooltoorena, st kui nende diameeter on 2-3 cm ja pikkust 30-50 cm.
Veel huvitavam on see, et kui taimel lõigata ära mittevajalikud osad, hakkab ta veel kiiremini kasvama!
(Lõike kalle pole oluline, sest lõikehaav paraneb kiiresti!). Vilja andmise ajal tuleks taime väetada: 20 g väetist 5L vee kohta valmisväetist või 150-200 g puusüsi 5L vee kohta
(see kogus on arvestatud kuskil 2 taime kohta). Kuna taim kasvab 10-15 m pikkuseks oleks parim istutus koht kas puu või mõne aia juures.
Selle taime õied on suured, valged ja avanevad alles päeva teisel poolel. Kuna nii hilja ei lenda enam putukaid, kes lilli tolmleks, siis tuleks seda ise teha 2-3 isasõiega.
Kui taimed on 50-60 cm pikkused tuleks nad kinni siduda. Seemneteks jäetakse üks vili, millelt võetakse siis seemneid 4-5 aastat.
Sügisel, enne külma lõigatakse viljad maha koos väikese varrega ja hoitakse neid toatemperatuuril novembri lõpuni. Selle aja jooksul saavad semned kenasti valmis.
Ja alles siis võetakse seemned välja. Seemneid võib säilitada kuni 8 aastat. Lagenaaria kodumaal hoitakse viljade koore sees vedelaid toiduaineid.
Nt piima säilivus pikeneb, kuna koor ei lase läbi soojust, ja see takistab mikroorganismide teket. Sooja kliimaga maades on see väga oluline.
Peale selle saab valmistada koorest enda tarbeks vaase, aluseid jne. Kui nt panna noor vili ükskõik mis kujuga lahtivõetavasse konstruktisooni, siis vili võtab selle kuju omaks!
Ainult peaks siis arvestama, et täismahus vili ikka ära mahuks!
